MTÜ Eesti Naabrivalve astus neli aastat tagasi pilootprojektiga „Koolivalve“ võitlusse koolivägivalla vastu. Kahes esimeses projekti kaasatud koolis oli tagasiside julgustav ja nii otsustati aasta hiljem kaasata veel kümme kooli.
Nagu naabrivalves, on ka koolivalve projektis koostööpartnerid politseist ja omavalitsusest. Lisaks meie ühingu esindaja, kooli juhtkonna kontaktisik ja õpilaste esindus.
Kuigi püüame kaasata kogu kooli, on suurim roll just sellel võrgustikul. Nemad saavad aeg-ajalt kokku, planeerivad ja korraldavad üritusi. Oluline, et koolis teataks, kes õpilastest ja täiskasvanutest võrgustikus osalevad. Infot levitame plakatite-voldikute, kooliraadio ja koolilehe kaudu.
Koolides on turvaprobleeme, alustades halva füüsilise ohutusega ja lõpetades vaimse vägivallaga. Meie kaardistame olukorra, et saada infot teravaimatest probleemidest ja panna paika tegevused. Selleks koostasime küsimustiku, mille täidavad 5-9. klassi õpilased.
Kui probleemvaldkonnad on teada, saab võrgustik arutada meetodeid, mida nende lahendamiseks ette võtta. Konkreetsed tegevused sõltuvad kooli vajadustest.
Üks tava on turva- ja tervisenädala läbiviimine. See on ürituste seeria, kus on loenguid, ekskursioone, esinejaid. Püüame tundidessegi turvalisuse teemat sisse viia.
Nädala sisu kujuneb õpilaste soovide järgi. Seni on suure osa võtnud korrakaitseasutustega seotud üritused: ekskursioonid vanglasse, politseiasutusse, loengud. On tehtud näidendeid, koolikonverentse, plakatikonkursse, moedemonstratsioone, vestlusringe ja muud.
Parima tagasiside oleme saanud suhtlemiskoolitustest ja enesekaitse treeningust, väga rahul oldi politseikoerte treenimiskeskuse ekskursiooni ja kriminalistide töö tutvumisega.
Jooksvalt viiakse läbi koolitusi ja ekskursioone, et laiendada osalejate silmaringi ja motiveerida neid projekti jätkama. Uute teadmistega ei kaasne õpilasele kohustust olla ise nõustaja või abistaja, pigem on see võimalus end arendada ja soovi korral nõustajaks olla.
Alguses on raske õpilastes selle teema vastu huvi tekitada, sest kahjuks suhtuvad noored ümbritsevasse passiivselt, palju on ükskõiksust ja hoolimatust.
Õpilaste seas läbi viidud uuring näitas head tagasisidet. Üks arenguideedest on püüda rohkem õpilaste suhtlemisoskusi parandada, sest suhtlusoskus on üks koolivägivalla probleemide võtmetegur.
Õpilaste vähesed sotsiaalsed oskused (suhtlemine, emotsioonide väljendamine, tunnete kontroll) on tihti tõrjutuse ja kiusamise põhjus, mis omakorda võib areneda füüsiliseks vägivallaks. Seega tuleb alustada sotsiaalsete oskuste arendamisest, on leidnud ka teadlased üle kogu maailma.
Koolivalve projekt on hea võimalus teha koostööd ja muuta õpikeskkonda sõbralikumaks, turvalisemaks ja tolerantsemaks.
www.naabrivalve.ee
Kommenteeri
